Ajalugu
C.F.Hahn Pub ajalugu
C.F.Hahn Pub – nimi ütleb, et “pubi”, taksojuhid nimetavad “restoraniks” ja kliendid ütlevad “teine kodu” – igaühel oma tõde, kõigil on õigus! Tule proovi meie maitsvaid roogasid, sõbralikku teenindust, hubast miljööd ja nädalavahetuse muusikaprogrammi. Hea emotsioon on garanteeritud!
Herbert Hahn koos ema ja kahe õega vanematekodu ees aastal 1911.
See romantiline ja omal ajal tagasihoidlik maja, praeguse aadressiga Riia mnt 129 a, on valminud 1850ndatel aastatel ning on Pärnus rohkem tuntud kui “Linnaaedniku Maja”. Tema põnevat ajalugu on suhteliselt vähe uuritud aga midagi huvitavat võiks siinkohal ära märkida, selgitamaks miks üks Pärnu Pub sellist nime kannab.
Tõesti, selles omapärases väikses elamus, millele tänavapoolne sammastik on ainulaadne, on sündinud maailmakodanik Herbert Hahn. Mees, kelle mälestustahvel ripub Saksamaal pea igas raudteejaamas, kust ta on läbi sõitnud. Aga Pärnu kontekstis ei tähenda Herbert Hahn pooltki seda mis tema isa, Carl Friedrich Hahn, Oskar Brackmanni linnavalitsemise aegne (1879-1915) linnaaednik.
Ei maksa arvata, et Carl Friedrich Hahni näol oli tegu mõne labidaid õlal kandva ja aednikukäru lükkava saksa soost eestöölisega. Vastupidi, ta oli härrasmees ning linnapea Brackmanni silmis kõrges aus. Põlvest põlve kantud legend räägib neist meestest kui suurtest sõpradest ja mõttekaaslastest, kes, mustad kõvakübarad peas, linnatänavail jalutasid. Linnapea Brackmannil olnud käes terava otsaga vihmavari , millega ta paberitükikesi ja prügi sillutistelt prügikastidesse korjas, kui mõnd sellist hooletust märkas, ning linnaaednik Hahnil oli suus teda peaaegu alati saatev hõõguv pabeross. 1980. aastate lõpul otsustati linnapea Brackmannile mälestusmärk püsti panna, koos sellega oli ka idee aednik C.F. Hahn´gi pronksi valada, aga paraku oli baltisakslastelt saadud rahasumma liig väike ning püstitatigi ausammas Brackmannile üksi.
Aga jäädvustamist Carl Friedrich Hahn väärib, sest kui Brackmann tellis (1888) Riia parkide direktorilt Georg Kuphaldtilt Pärnu haljastuse projekti ning juhtis parkide rajamist, tegi ta seda koos lahutamatu Hahniga, kes oma ameti tõttu iga päev parkidega tegevuses oli. Seega, kui räägitakse Oscar Brackmannist kui Pärnu parkide rajajast ja linna kuurordiks arendajast, ei saa mööda minna Carl Friedrich Hahnist. Sellesama rohelise sammastega majakese taga asus suur puukool, mis pidi varustama parke ja haljasalasid. Puude ettevalmistamine oli puhtalt C.F. Hahni kui linnaaedniku töö. Ja puid läks vaja, sest neil aastail laiendati Rannaparki, rajati hulk puiesteid. Alamrahval keelati linna kuurorditsoonis patseerida ning nende tarbeks rajati Niidupark, kus veel nõudkogude ajal linnarahvas pillerkaaritas ja pikniku pidas. Carl Friedrich Hahn on maetud Alevi kalmistule, mille eest ta oma eluajal linnaaednikuna samuti hoolt kandis. Hahni lihtsa metallristiga haud on üles leitud. Täpset surmadaatumit siiski ei teata – andmed on ajavoolus kaotsi läinud…